Mis on kutsehaigus?

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister. (TTOS § 23 lg.1) https://www.riigiteataja.ee/akt/126032024017

Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid. Selleks töötervishoiuarst:

1. nõuab tööandjatelt töötaja eelnevate tervisekontrollide andmed ja töökeskkonna riskianalüüsi tulemused või riskianalüüsi puudumise korral seletuskirja töötaja tööolude ja töö laadi kohta;
2. vestleb tööandjaga ja vajaduse korral külastab töökeskkonda;
3. vestleb töötajaga ja vajaduse korral küsib töötajalt täiendavaid terviseandmeid. (TTOS § 23 lg.5) https://www.riigiteataja.ee/akt/126032024017

Kutsehaigus diagnoositakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste- ja Töötervishoiu keskuses, mis asub Tallinnas, Hiiu 39. Haigla registratuuri tel. 617 2941 ja polikliiniku registratuuri tel. 617 295 https://www.regionaalhaigla.ee/et/kutsehaiguste-ja-tootervishoiu-keskus

Levinumate kutsehaiguste grupid ja põhjused

Füüsilise ülekoormuse haigused. Füüsiline ülekoormus on sageli kutsehaiguste põhjuseks. Näiteks arvutitöö tekitab pingeid kätes, kaelas ja õlavöötmes. Olulised riskitegurid töökeskkonnas on ka raske füüsiline töö, raskuste tõstmine ning töötamine külmas ja niiskes keskkonnas.

Kopsuhaigused. Kopsuhaigused võivad tekkida mitmetest töökeskkonna ohuteguritest, nagu näiteks mineraaltolm, toksiliste ainete aerosoolid ja gaasid ning raske füüsiline töö koos halbade ilmaoludega.

Kuulmiskahjustused. Müratekkest kuulmisnõrkust esineb tänapäevalgi, kuigi müra taset saab juba päris tõhusalt kontrollida mitmesuguste ühis- ja isikukaitsevahendite abil. Mürast põhjustatud kuulmiskahjustust mõjutavad ka vanus, kontakt neurotoksiliste kemikaalidega, individuaalsed iseärasused ja töövälised müraallikad.

Kutsenahahaigused. Kui on tõestatud, et nahahaiguse põhjuseks on tööalane kontakt mingi allergeeni või toksilise ainega, on võimalik diagnoosida kutsehaigus. Põhjuseks võib olla töötamine kummijalatsites niisketes ja soojades tingimustes, tööasendist või tööriistast põhjustatud pikaajaline surve jne.

Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused. Kemikaalid võivad põhjustada naha, küünte ning ülemiste ja sügavamate hingamisteede kahjustusi. Mürgitusi esineb harvem. Sagedasemad on nahakahjustused ja allergilised kutsehaigused. Nahakahjustused võivad tekkida hapete ja leeliste lahuste toimel ning nafta- ja kivisöetoodete, arseeniühendite või bensiini mõjul. Kloorlubi põhjustab küünekahjustusi.